Õppekava on dokument, mis määrab tingimused õppeastme lõpetamiseks: milliseid õppeaineid ja millises mahus peab õppima, kui suures mahus on võimalik aineid valida, milline on nominaalne õppeaeg jm. Õppekavade koostamisel on lähtutud eeldusest, et ühe õppeaasta jooksul kogub tudeng 60 ainepunkti.
Alates 2009/2010 õppeaastast hakati Eesti kõrghariduses kasutama Euroopa Ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine.

Maht ja nominaalne õppeaeg
Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekava maht on üldjuhul 240 EAP ning selle läbimiseks ettenähtud nominaalõppeaeg on 4 aastat. Õppimine nominaalõppeaja jooksul on riigi poolt finantseeritavatel ehk riigieelarvelistel õppekohtadel õppija jaoks tasuta.

Moodulid
240 EAP rakenduskõrgharidusõppekavad on üles ehitatud 30 EAP ja 60 EAP moodulitena. Moodul on õppekavas fikseeritud õppeainete komplekt, mis koosneb kohustuslikest-, valik- ja vabaainetest. Iga mooduli kaudu omandatakse teatavad kindlad pädevused (teadmised, oskused, vilumused)

Õppekava jaguneb:

• Üld- ja alusainete moodul (30 EAP)
• Teadus- ja kunstiloometöö moodul (30 EAP)
• Suunamoodul (30 EAP)
• Eriala peaainete moodulid (30 EAP + 30 EAP)
• Spetsialiseerumismoodulid (30 EAP + 30 EAP)